US Estonians Remember Soviet Deportations and Atrocities

Over 10,000 Estonians were forcibly sent to Siberia on June 14, 1941.

Each year on June 14, Estonians around the world pause to remember the mass deportations of 1941 — when over 10,000 innocent people were torn from their homes and sent to Siberia by Soviet forces. As we near the 84^th anniversary of these deportations,  it is also important to remember the context and history behind the atrocities. 

• The June 1941 deportations were a tragic and brutal chapter in the history of Estonia, carried out by the Soviet authorities and secret police, the NKVD.  Raids and arrests were conducted with little-to-no warning. Often, families were woken in the middle of the night, arrested and loaded into freight or cattle cars for a grueling, weeks-long journey to Siberia, approximately 2,500+ miles away. 
• The 1941 deportations were a time of intense suffering and loss, and became, in many ways, a defining moment in the nation’s history and memory.  While the mass deportations began on June 14 and were carried out most intensively over the following days, arrests and Soviet repressions continued throughout the summer and into the autumn.
• The goal was to destroy and erase the Estonian national identity, and do away with any oppostion.  During this period, the NKVD also orchestrated the arrests and executions of thousands of Estonians.  
• The deportations were part of a larger Soviet campaign of repression aimed at eliminating any potential resistance in the Baltic states — Estonia, Latvia and Lithuania — following the occupation of the region by the Soviet Union in 1940.   All total, between the first (1940-41) and second Soviet deportation waves (1944-52), it is estimated that over 124,000 Estonians (and over 500,000 Balts!) had been deported.
• Scattered to remote areas, far from home, many deportees never returned.
  Historians estimate that up to 30% of deported Estonians did not survive. Children, especially infants, were disproportionately affected by the harsh conditions.
• These deportations and repressions significantly affected the demographics of the Baltic states and remain a significant part of our historical memory. Many of us have family members who had these experiences and have shared their first-hand stories with us.

As Estonian Americans, we can never forget the abject terror that Estonians in these circumstances faced. 

I urge Estonian Americans to stay alert and informed, and to not lose sight of what is going on in and around us in the world today.  Let us stand for and actively stand up for democratic values, adherence to international norms and law, and basic human rights, just as we have used our voices to demand these for Estonia in the past.  

On this 14th of June, let us draw from our shared history and collective memory to condemn the ongoing illegal acts of terror against Ukraine, including the forcible removal of its citizens and children by the Russian occupier, and we can also call out threats to democracy here in our own United States. Most important is that we stay united and use our voices with deliberateness and thoughtfulness, with respect for the rights and freedoms we hold dear, and with love for both Estonia and these United States.

Mai-Liis Bartling, EANC president

Take alook at a special June 14 dispaly at Tallinn’s Freedo Sqaure this weekend. Click here.

---

ERKÜ avaldus Eesti juuniküüditamiste leinapäeval, 14. juuni

USA eestlastel ei unune Nõukogude küüditamised ja julmused

Üle 10 000 eestlase saadeti 1941. aasta 14. juunil sunniviisiliselt Siberisse.

Igal aastal, 14. juunil, peatuvad eestlased üle maailma, et mälestada 1941. aasta massiküüditamisi – kui enam kui 10 000 süütut inimest kisti oma kodudest ja saadeti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Siberisse. Tähtpäeva 84. aastapäeva lähenedes on oluline meelespidada mitte ainult neid sündmusi, vaid ka nende ajaloolist konteksti.

• Juuni 1941. aasta küüditamised kujutavad endast üht traagilisemat ja jõhkramat peatükki Eesti ajaloos. Selle viisid läbi nõukogude võimud ja nende salapolitsei NKVD. Haarangud ja arreteerimised toimusid enamasti ilma igasuguse etteteatamiseta – sageli äratati pered keset ööd, vahistati ja paigutati veise- või kaubavagunitesse, et alustada kurnavat nädalatepikkust teekonda Siberisse, rohkem kui 4000 kilomeetri kaugusele.

• 1941. aasta küüditamised olid äärmise kannatuse ja kaotuse aeg ning kujunesid paljuski meie rahva ajaloolise mälu ja identiteedi kujundajaks. Kuigi massiküüditamine algas 14. juunil ja jätkus kõige intensiivsemalt järgnevate päevade jooksul, kestsid arreteerimised ja repressioonid kogu suve ja sügise vältel.

• Küüditamiste eesmärk oli Eesti rahvusliku identiteedi hävitamine ja igasuguse vastupanu mahasurumine. Selle perioodi jooksul viis NKVD läbi ka massilisi arreteerimisi ja hukkamisi – ohvriks langesid tuhanded eestlased.

• Need küüditamised olid osa laiemast Nõukogude repressioonikampaaniast, mille eesmärk oli pärast 1940. aasta okupatsiooni kõrvaldada võimalik vastupanu Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus. Ajavahemikus 1940–1952 küüditati hinnanguliselt üle 124 000 eestlase ning üle 500 000 balti rahva esindaja.

• Paljud küüditatud viidi laiali kaugematesse ja karmidesse piirkondadesse, sageli ilma lootuseta kunagi kodumaale naasta. Ajaloolased hindavad, et kuni 30% küüditatud eestlastest ei jäänud ellu. Kõige rängemalt tabasid need tingimused lapsi – eriti imikuid, kellest paljud surid kas teel või sunnitöölaagrites.

• Need küüditamised ja repressioonid muutsid oluliselt Balti riikide rahvastiku koosseisu ning jäävad alatiseks meie ajaloomällu. Paljudel meist on pereliikmeid, kes elasid need katsumused läbi ja on oma mälestusi meiega jaganud.

Ameerika eestlastena ei tohi me iialgi meelest lasta seda hirmu ja õudust, mida meie kaasmaalased rängal ajal läbi elasid.

Kutsun Ameerika eestlasi üles olema tähelepanelikud ja hästi informeeritud – ärgem kaotagem silmist seda, mis toimub meie ümber ja kogu maailmas. Seisakem kindlalt demokraatlike väärtuste, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste eest – just nagu oleme seda teinud varem, Eesti toetuseks.

Sel 14. juunil toetugem meie jagatud ajaloole ja ühismälule, et selgelt ja väärikalt hukka mõista Vene agressioon ja jätkuvad ebaseaduslikud vägivallaaktid Ukrainas – sealhulgas Venemaa okupatsioonivõimude poolt toime pandud elanike ja laste sunniviisiline äraviimine. Samuti peame olema valmis tunnistama demokraatiat ähvardavaid ohte ka siin, Ameerika Ühendriikides. Kõige tähtsam on, et hoiaksime kokku ning kasutaksime oma häält sihikindlalt, väärikalt ja läbimõeldult – austades neid vabadusi ja õigusi, mida kalliks peame – ning armastusega nii Eesti kui ka Ameerika Ühendriikide vastu.

Mai-Liis Bartling, ERKÜ president

Kontakt: Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides: www.erku@estosite.org

###