Organisatsioonide Kongress – Kasulik ja Vajalik
Eesti Rahvuskomitee (ERKÜ) algatusel kogunes 14. novembril üle neljakümne organisatsiooni esindaja ja huvilise Lakewoodi Eesti Majja, et osaleda Organisatsioonide Kongressil. Viie-tunnilise kongressi eesmärgiks oli arutada Eesti organisatsioonide tegevust, probleeme ning tulevikku ühendriikides. Varasemalt on ERKÜ korraldanud 2008. aastal kongressi Chicago Eesti Majas ning 2006. aastal Los Angeleses, Lääneranniku Eesti Päevade raames, kuid Idarannikul toimus selline üritus viimati mitme aasta eest. Kongressi avas ERKÜ esimees Marju Rink-Abel, kes tutvustas päevakorda:
1. Tervitused
2. Katus- ja üldorganisatsioonid (näiteks ERKÜ, Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Nordic Press, E.E.L.K., jne.)
3. Abistamisorganisatsioonid (näiteks, Eesti Abistamise Komitee, Eesti-Ameerika Fond, Ameerika Eesti Heatahtlik Selts, Eesti Üliõpilaste Toetusfond, jne.)
4. Eesti seltsid ja majad
5. Sotsiaal-, haridus-, kultuur- ja muualalised organisatsioonid (näiteks laulukoorid, eesti koolid, gaidid ja skaudid, teatrigrupid, rahvatantsugrupid, kirikud, akadeemilised seltsid ja korporatsioonid, võitlejate ühingud, Eesti Kultuurfond, Eesti Kooli Fond, Eesti Spordiliit USA-s, jne.).
Järgnesid tervitused Eesti Vabariigi Suursaadikult Väino Reinartilt ja Peakonsulilt Jaanus Kirikmäelt. Hr. Reinart tõi välja positiivsena Ühendriikide välis-eestlaste elujõulist tegevust nii kultuuri, hariduse kui ka poliitika vallas. Suursaadik rõhutas, et Eesti Vabariigi ja Ühendriikide valitsuse vahelised suhted on väga head ning seda eelkõige seepärast, et meil on ühised huvid. Eesti Vabariik ei ole Ühendriikidele enam julgeolku küsimus vaid võrdväärne koostööpartner ning sellises seisuses on olla uhke ja positiivne.
Majanduslikku poolt mainides teavitas suursaadik, et Eesti on olnud ja on endiselt väga hea koht investeerimiseks, tulenevalt Eesti maksusüsteemist ning kuuluvusest Euroopa Liitu. Rahvaarvule toetudes on Eesti endiselt kõige suurema sõjaväelaste panusega Iraagi abistamisel. Eesmärgiks on Eestil saada aukonsulid kõikidesse Űhendriikide osariikidesse. Vajalik ja abistav on tagasiside välis-eestlastelt, kuidas Ühendriikide kodakondsusega aukonsulid oma ametipostil toime tulevad.
Peakonsul Kirikmäe oma sõnavõtus palus eesti kodanikudel omada Eesti Vabariigi passi, mis võimaldab osa võtta omavalitsuse valimistest, Euroopa parlamendi valimistest, jne. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik nimetatud passi taotleda ka läbi konsulaadi. Endiselt on tähtis konsulile ka Eesti tutvustamine kui partneri, investeeringu või äriprojekti riigina.
Organisatsioonide tutvustamine
Järgnesid ülevaated organisatsioonide esindajatelt, lühidalt kokkuvõetud:
Marju Rink-Abel, ERKÜ - ERKÜ töötab siinsete eestlaste poolt valituna. Esindab Ameerika eestlasi üritustel, koosolekutel ja koosviibimistel, mis on seotud eestlusega/Eestiga. Tihe koostöö käib Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooniga ja Ühendatud Balti Ameerika Komiteega Washingtonis, kus ERKÜ on ameerika eestlaste huvide esindajaks. Suurepärane on olnud hr. Reinarti ametiaja jooksul suhe saatkonnaga. Toetame eesti kultuuri, üritusi, koole, laagreid, eesti majasid, jne., võimaluste piirides ning taotluste alusel. Iga aastastest korjandusest saabub meile ainult 25%-30% meie väljaminekutest ja seepärast oleme sunnitud tagavarasid kasutama ning sellest tulenevalt elame kahaneva eelarvega.
Jaak Juhansoo, ÜEKN - aastatega on siht ja eesmärgid muutunud. ÜEKN-i alla kuuluvad 11 liikmesmaad. Aho Rebase määramine ÜEKN-i esindaks Tallinna on kõige suurem ja olulisem edusamm viimasel ajal. Hr. Rebas on sillaks välis-eestlaste ehk kaasmaalaste ning eesti valitsuse vahel. Käesoleva aasta märtsi lõpus/aprilli alguses toimus Tallinnas täiskogu koosolek, mille raames toimus ÜEKN-i avatud seminar välis-eesti panusest Eesti vabaks saamisel. 2010 aastal toimub täiskogukoosolek Washingtonis Eesti Vabriigi Suursaatkonnas. ÜEKN ei ole otseselt ESTO organiseerija, vaid on ainult asukoha riigi määrajaks. ÜEKN’il on ka stipendiumite Fond ning 2009.a. anti välja 30 toetust $1,500 suuruses summas.
Enda-Mai Holland, Eesti Arhiiv Ühendriikides - Eestlastel on küllaltki suur arhiiv. Materjale on saadetud ka Eesti, kuid nüüd mitte enam Tallinna suurde Keskraamatukogusse, vaid erinevate piirkondade väikestesse raamatukogudesse. Sel aastal ei ole saadetist Eesti plaanis saata. Minnesota osariigis Immigration History Research Center-is on meie arhiivi kogu samuti väga suur. Sinna vajatakse arhiivi korrastajat (sümboolne rahaline toetus on olemas), kuid Eestist tulejatel on nõudlused Ühendriikides elamiseks töö läbiviimise ajaks väga suured. Arhiivi abistavad vabatahtlikud esmaspäevati.
Sirje Uriko, Vaba Eesti Sõna - ajalehe tellijate arv väheneb pidevalt. Kuulutustest saadav tulu on samuti suhteliselt väike summa. Ajalehe juurde loodud raamatupood on aga ennast ära õigustanud. Nimetatud poodi saab külastada ka internetis. ERKÜ on ajalehe üks suurimaid toetajaid. Tuleks soovitada ajalehe tellimust kõigile! Protsess käib laiendamaks Nordic Press aktsiate võrgustikku/omanikke. See toob kaasa võimaluse osta aktsiaid, mida soovitatakse eelkõige välis-eesti organisatsioonidele aga ka kõikidele teistele, kel huvi ja hoolivad ajalehe käekäigust.
Thomas Vaga, E.E.L.K. - kokku on väljaspool Eestit 56 kogudust umbes viiekümne tuhande liikmega, neist Ühendriikides 18 ning umbes kahetuhande liikmega. Kirik on olnud läbi aegade järjepidevuse ja eestluse kandjaks, mitte ainult ristimiseks, leeritamiseks, pulmadeks või matusteks. Kirik on meie häälekandja ning kiriku poole pöördumine ei tohiks pelgalt olla seotud ainult mõne tähtsa sündmusega elus, kuna sellisena ei saa ükski kogudus/organisatsioon püsida. 2010 aasta aprilli lõpus on plaanis läbi viia kirikukongress koguduste esindajatele ja õpetajatele.
Priit Parming, Eesti Ameerika Heatahtlik Selts - 90% tööst on pühendatud noorsoo tööle. Toetatakse gümnaasiumi lõpetanud või üliõpilasi. Tegevjuhte on haaratud ka Eestist osalemaks skaut- gaidlaagrites ja skautlikes treeningutes. Nimetatud ühingu juhatus on esindatud kõikjal Ühendriikides.
Tiiu Kütt, Eesti Kooli Fond - asutati 40 aastat tagasi New Yorgi kooli lastevanemate poolt. Raskuseks on Eestist kooliraamatute hankimine/arveldamine rahadega. Eesti Kooli fondi kaudu võivad teisedki välis-eesti organisatsioonid taotleda õppematerjale või laste raamatuid. Läinud aastal organiseeris Kooli Fond õpetajatele seminar Eestist toodud kutselise õpetaja juhtimisel.
Heino Ainso, Eesti Űliõpilaste Toetusfond - asutatud 1951 aastal. Peamiseks tegevuseks on ülikooli lähetavale eesti noorele stipendiumi tasumine. Aastas antakse kuni 50 stipendumit. Probleemiks on vähene taotluste arv USA-st, mis võib olla tulenevalt välis-eesti noorte mitteteadlikusest või kartusest eesti keelega hakkama saada. 2010 aasta stipendiumi avalduste saatmise tähtaeg on 24.veebruar.
Leelo Linask, Connecticuti Eesti Kool - Koolil on üle 25 õpilase. Noored lapsed käivad hea meelega koolis, kuid teismeliseks saades on raske nendele selgitada, milleks on vajalik kool ja eestluse arendamine.
Kirjalikult oli saatnud ülevaate Ago Ambre, Eesti Ameerika Fond, kes mainis et Fondi tegevus on ainult Eestile suunatud ja viimasel ajal vähenenud väliseestluse vananemise tõttu. Peale kongressi saabusid kirjalikud ülevaated ka Connecticuti Eesti Seltsi juhatuse liikmelt Indrik Linaskilt ja Lakewoodi Eesti Kooli juhatajalt Aino-Liis Tõõtsovilt.
Diskussion ja soovitused
Aja puudusel ei jõudnud kõik organisatsioonide esindajad kõnepulti, kuid diskussioni ajal jõuti tähtsamat esile tuua. Ülddiskussioni ajal esitati kolm küsimust:
• Kas peaks tihedamini organiseerima foorumeid või korraldama organisatsioonide vahelisi koosolekuid?
• Kuhu peaksid olema meie toetused ja sihid suunatud - kas Eesti riiki või siinsetele eestlastele?
• Keda ja mida tegutsevad välis-eesti organisatsioonid toetavad?
Peale elavat ja huvitavat arutelu, tehti järgmisi soovitusi:
• Vaba Eesti Sõna ajalehele lisada juhtkiri või arvamus nurgake;
• Organisatsioonid, kes satuvad probleemidesse suhtlemisel Eestis tegutseva ametiga/firmaga, saavad alati nõu küsida konsulaadist;
• Eesti Űliõpilaste Toetusfond peaks kuulutama mitmel viisil võimalust saada stipendumi kõrgkoolis õppimiseks - ajalehes, internetis, jne.;
• Kaasamaks noori eestluse tegevusse võimaldada preemiana kooli/koguduse/ programmi lõpetamisel sõidu tasumist Eestisse;
• Eesti Kooli Fond ja Űliõpilaste Toetusfond võiks mingil moel ühineda, et võimaldaks toetusi suunata ka noortematele õppuritele;
• Korraldada Idaranniku Eesti Päevad loomaks keskpunkti siinsetele eestlastele kokkutulemiseks ning probleemide arutamiseks;
• Kommunikatsiooni edastada võimalusel eesti kui ka inglise keeles;
• Kaasata peatselt aset leidavatel ERKŰ juhtkonna valimistel noori ja võimalikult palju eri piirkondi Űhendriikides;
• Eesti koolidel luua võimalus õppetundidega ühinemiseks Skype vahendusel;
• Suunata rohkem abi väliseestluseks, teades, et Eesti on juba majanduslikult edukas ning meie noored siin vajavad edutamist ja arendamist eestluse vallas.
• Korraldada tihedamini organisatsioonide kongresse ning väiksemaid kokkusaamisi arutamaks valitud teemasi.
Hästi õnnestunud kongress pälvis kiitust mitmelt, samuti Lakewoodi Eesti Ühing ja kohalikud perenaised, kes olid teinud oma parima, et külalisi hästi vastu võtta. Kõik lahkusid ideede- ja soovitustega mida saavad loodevasti tulevikus rakendada.